AJALUGU

1848.a omandas trükkal Carl Gottlieb Mattiesen Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul asuva kinnistu. Ülikooli äärses puumajja kohandati trükkal Scheinemanni leselt renditud ülikooli trükikoda.

1852. a. esitas Mattiesen Tartu Ülikooli direktooriumile palve trükikoja hoonele kivist juurdeehituse tegemiseks. Paar aastat varasemast ajast pärineb trükikojahoone olemasolev puust kahekordne lõunatiib.

1861. a. eraldatakse Ülikooli t. ääres asuv maja trükikoja krundist.

1864. a. omandas kinnisvara C. Mattieseni poeg dr. phil. Carl Emil Johann Mattiesen.

1878. a. muudetakse arh. M. Rötscheri kavandi järgi trükikoja fassaadi.

1929. a. ostab trükikoja OÜ " K. Mattieseni trükikoda".

1939. a. omandas trükikojahoone kirjastus OÜ " Loodus ".

1940. a. trükikoda natsionaliseeriti ja kandis nime H. Heidemanni nimeline trükikoda.

1954. a. kapitaalremondi käigus ehitati käsilao juurdeehitus nõlvapoolsele alale.

1997. a. valmis projektbüroos " Tari " (arh. M. Raid) trükikoja ümberehitusprojekt kohvik- muuseumiks, raamatupoeks ja pubiks.

1999. a. avati hoone ees skulptuurigrupp Oskar Wilde ja Eduard Vilde pronkskujudega (autor Tiiu Kirsipuu).

2000. a sügisel ehitati osaliselt kinni Wilde Irish Pubi lahtine rõdu, laiendati rõdu ja abiruume (arh. M. Raid).

2009.a. juulis avati uuenenud sisuga Eduard Vilde lokaal ja kohvik, raamatupoe ruumides kultuuriklubi „Plink-Plonk“